See, et sügaval nõukogude ajal kirjutatud õpik (esimene trükk 1983) vajab kolmandatki väljaannet, kinnitab veel kord: on filosoofilisi fakte, mida ei muuda olud ega ideoloogiad. Üks muutus pani mu enda imestama – kirjutasin selle raamatukese «raudse eesride taga» lootmatagi, et saan pilgu heita angloameerika õigusmaailma enesesse. Tunnistan, et palju hiljem, töötades kümme aastat USA-s, sain ma tuttavaks mõnegagi neist, keda siin olin üsna ebadiplomaatiliselt kritiseerinud, ning oli veidi piinlik küll. Hea meel oli aga sellest, et ei Bob Rodes ega John Finnis – kolleegid Notre Dame'i ülikoolist – ei mõistnud eesti keelt ...

Muide, Rodes, kellele ma selle raamatukese ausalt ette lugesin, ütles pärast naeru kõkutades, et kõik, mis ma teiste õigusfilosoofide kohta olin kirjutanud, on ju õige. Tema kaudu olgu see väljaanne tänuks kõigile kolleegidele USA-s ja Inglismaal, kellega töötasin koos oma parimad teadlaseaastad!

Igor Gräzin