Meie päevade Ameerika Ühendriigid on üliriik, mille president näib valitsevat kogu maailma. Ta alustab sõdu ja algatab karistusoperatsioone, väidab end võitlevat kurjuse ja terrorismiga ning kaitsvat demokraatiat, ehkki pahatihti näib tegemist olevat üksnes majandushuvidega.

Inglise ajaloolane G. H. Bennett heidab USA arengule pilgu Atlandi teiselt kaldalt ja analüüsib kümne presidendi näitel põhjusi, miks presidendivõim on 20. sajandi teisel poolel pidurdamatult kasvanud, kuid selle maine on ameeriklaste silmis katastroofiliselt madal. Seniajani on vastuseta küsimus, kas Kennedy mõrva ei tellinud mitte Ühendriikide poliitiline ladvik, ning mitmegi presidendi nimi seostub tagantjärele peaasjalikult skandaalidega.