Linn on nagu leinamaja, kui ei vala valgust kuu.

Aed on trööstitu kui vangla, kui ei õitse roosipuu.

Muretult on koos mu sõbrad veini joomas rõõmupeol,

aga sapp on minu peekris, kui ei joo sealt kalli suu.

Pakku keha kuningriigist hiilinud on oid ja rõõm.

Mustas masenduses uitan ringi nagu nahk ja luu.

Nool, mis tabas mind, on kilbiks kõigi teiste noolte eest.

Ainult sinule ma mõtlen, meelest ununud kõik muu.

-

Sisukord:

Lähenedes Ališer Navoiile

Širini kiri Farhadile. 33. peatükk poeemist «Farhad ja Širin»

Epiloog poeemist «Seitse planeeti»

Viis gaseeli