Borgiad ei kuulunud Itaalia vanade vägevate suguseltside hulka, kuid paavst Calixtus III õepojana ülendati Rodrigo Borgia kardinaliks ja talle kindlustati rikkalikud sissetulekud. Neid vahendeid kasutas ta hiilgavaks eneseesitluseks ja perekonna varandusele alusepanekuks – ning 1492. aastal selleks, et ise paavstitroonile tõusta.

Tema üksteist aastat kestnud pontifikaadi ajal muutus Vatikan ohjeldamatute pidude ning mürgimõrvade toimumispaigaks. Eelkõige aga püüdis paavst hoolitseva perekonnapeana tõsta oma lapsed Itaalias aadliseisusse. Ta tütart Lucrezia Borgiat naideti Itaalia vürstidega ja lahutati neist taas või siis vabastati abikaasast mõrva abil, kui kerkis esile mõni veelgi parem partii.

Paavst pidas peaaegu lakkamatult sõdu või laskis neid pidada oma süümeta pojal Cesarel – ikka kiriku nimel, kuid perekonna huvides.