Kirjanik üllatab uskumatult pikkade ja põhjalike lausetega, keel erineb nii sõnavaralt kui ka süntaksilt täielikult normaasest pruugist. Normaalproosa ei rahuldanud kirjanikku, ta tahtis jutustamisviisi, kus "iga lause on ihutud heitma valgust peaaegu lõpmatutele tahkudele: plastiline jutustamine siluettjutustuse asemel!"