«Ma ei unusta end kunagi, mitte hetkekski. Jälgin ennast kogu aeg: kuulan oma niitsatusi; vaatan, kuidas kombinee mu reiel libiseb; vaatan kõhtu, mis kisub volti nagu vatitekk, kui ma mehe peal ratsutan. Üritan mõelda ka temale ning praegusele hetkele, kuid näen vaid ennast -- seda, kuidas ma igasugustes poosides õõtsun.

Näen vaid iseennast. Ei miskit muud.»

Miks? Kuigi on noor naine, noor mees ja armastus. Kus küll viibib see kristallselge ekstaas?