Tulepbergen Kaipbergenov alustas tööd üsna ebaharilikult: õppis ise ja ühtaegu õpetas teisi. Seda, mida noormees kolme-nelja aasta jooksul keskkoolis teada sai, katsus ta edasi anda oma noorematele sõpradele, algklasside õpilastele, sest tema sünnimaal Karakalpakkias ei olnud enne revolutsiooni oma kirjavara, ei olnud kirjaoskajaid inimesi.

Autor lõpetas õpetajana töötades keskkooli, pedagoogilise kooli ja seejärel pedagoogilise instituudi. Ühed õpetasid teda, tema õpetas teisi. Võib-olla just sellepärast pühendaski noor kirjanik oma lastejutustuse ”Aitäh, õpetaja!” õpetaja raskele, kuid õilsale tööle.