"Tuhandesilmaline suurlinna öö luuras tardunud urgastes. Kalgilt vahtis ta päätänavalt kiirgavaist elektrilampidest, pilgutas põlastavalt kaugelekaduvaist voorimehe laternaist.

Raske, katk, ükskõikne.

Huvitust tundsid möödamineja vastu üksi vananejate elumaitsjate hundiahned silmad ja ihuga kauplejate naiste marionetlikult maalitud maskid.

Oli võigas ja külm hinge sügavamais kurdudes.

Aino ruttas koju, jooksis üles kuuendale korrusele ja süütas elektri. Kitsas, ümmarik riba sai kupliga laualambist vasgustet, muu osa toast jäi hämaraks ja kurvaks. ..."