“Acta Semiotica Estica” XVIII numbri teemade valik ulatub budismist ja helimaastikest kuni kultuuritüpoloogiateni. Number sisaldab nelja originaalartiklit, millele lisandub mahukas Märkamiste rubriik vestluste, tähelepanekute, esseede ja tõlgetega. Valiku lõpetab ülevaade eelmise aasta semiootika-alastest sündmustest ja TÜ semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktoritöödest. Kogumiku avab Andres Herkeli jätk eelmises numbris ilmunud artiklile budismi semiootikast, kus keskendutakse budismi põhimõistetele. Nelly Mäekivi uurib euroopa naaritsa taasasustamist Hiiumaal. Keily Tammaru, Leonora Palu, Oskar Harding ja Timo Maran kirjutavad helimaastike rollist ja tähendusest Tartu puhkekohtades. Silvi Salupere ja Irina Avramets annavad artiklis “Veelkord kultuuritüpoloogiast” lühiülevaate kultuuride ajalookulu periodiseerimise ja tüpologiseerimise katsetest alates vanainda ja antiikmaailma mütoloogilistest jaotustest kuni 20. sajandi strukturaal-semiootiliste uurimusteni. Märkamiste rubriigis leiab üleskirjutuse vestlusest Thure von Uexkülliga 1995. aastal Puhtu bioloogiajaamas ja intervjuu Aleksei Lotmaniga, kus fookuses on Juri Lotman koos oma kolleegidega, semiootika ja keeled. Igor Gräzin arutleb “Õiguse võimalikust olemisest pärastpostmodernismis” vendade Voitkade näitel.