«Mõtlesin, et lennuvälja parkimisplatsil peaks olema abordipühaku kuju kõigi nende tuhandete naiste jaoks, kes lähevad samale reisile, mille me just Vidaga lõpetanud olime: lendavad Tule ja Vee kuningriiki, doktor Garcia ja tema kaaslaste ootavate ning raha lugevate käte vahele Mehhikosse.

Tundus väga mõnus olla jälle tagasi pärast läbielatud California stiilis seiklust.»

See on romaan raamatutest ja armastusest.

Richard Brautigani (1935-1984) enesetapust on möödunud hulk aega. Mõnede arvates ei suutnud ta Reagani-aegset Ameerikat lihtsalt enam taluda. Hipiideaalidele oli «moraalne enamus» muidugi võõras. Raamatukogu aga, millest raamatus juttu on, asub praegu Vermontis. Või õigemini, Vermontis on Richard Brautigani Raamatukogu, üsna sarnane romaanis kirjeldatule.