Kaheksa novelli eesti elust ja inimestest proosameistrilt Mats Traadilt, kelle seatud lati alt on uuema põlvkonna autoritel üsna raske mitte läbi joosta. Tegelased, olgugi mõnikord kummalised või vähe teistmoodi kui sina ise, pole grammi võrragi võõrad. See tavaline eesti elu, mis tundub aknast vaadates nii hall, on äkki värve, lõhnu ja hoogu ääreni täis, virutab jalgrattapumbaga valusalt küünarnuki pihta ja tõuseb kõrrelt lendu nagu lepatriinu – kui mitte esimesel katsel, siis paari ponnistuse järel ikka. Pärast paned läbiloetud raamatu kinni ja on tunne, et oled mitu elu läbi elanud.