Autorilt: »Üks eestlaste hulgas levinud käibetõde kuulutab, et loodus ei salli tühja kohta. Küsiksin, millist tühja kohta ning miks ta ei salli? Ökoloogiliselt tühja ruumi võtab loodus küll kohe kasutusele, ent kas see on kogu loodus, mida me tajume ja mis meie meelt hõlmab? Minule loodus tervikuna on tühjus. Selleks, et loodust mõista, tuleks eelkõige süveneda just tühjusesse, sest looduse kõik erinevad vormid ning protsessid tulevad tühjusest -- loodus on tühjuse looming. Kui vaadata kasvõi iseenda olemasolu, siis tajun, et kõik loodu sünnib tühjusest ja sinna ta ka kaob. Kõik hääled saavad alguse vaikusest ning müratormile järgneb ikka ja alati vaikus. Kõik lõhnad ilmuvad eikuskilt ja kõiksusse nad ka haihtuvad. Kõik mõtted saavad alguse olematusest ning kogu ilmatarkus hajub lõpuks kõiksusse.»