Romaan on kirjutatud puhtalt autori emotsioonidele, tunnetele ja vaadetele tuginedes. Ta ei väida, et tema arvamus on ainuõige, aga usub, et see raamat toob oma naiivsuses ka teiste ellu natuke päikest ja tillukese muige suule, veel parem kui lausa naerma suudab ajada.

Ehk paneb see raamat inimesed mõtlema ja/või paneb inimesed rohkem omavahel rääkima ja teineteist kuulama. Sest tihti me küll kuuleme, aga ei kuula ja räägime, aga liiga hilja, liiga vähe või sellest, mis ebaoluline.....