Oikumeeni äärel

Tormilises ihaluses müksas Kidoogo Pandioni, laksutas huuli ja tõi kuuldavale ebamääraseid vaimustushäälitsusi.
Keegi orjadest ei teadnud, et nende ees asetsev tempel oli ehitatud juba ammu - ligi viissada aastat tagasi ehitusmeister Senmuti poolt oma armastatud valitsejatarile Hatšepsutile ja et seda nimetati Zešer-Zešeriks - «ülevaimaks ülevate seas». Ebaharilikud puud, mis kasvasid templi territooriumil, olid toodud kaugest Pundist, kuhu valitsejatar Hatšepsut oli saatnud suure mereekspeditsiooni. Sellest ajast peale muutus tavaks, et iga uue reisiga Punti toodi sealt templile puid ja uuendati vanu istandusi, mis just kui säilisid puutumatutena kaugetest aegadest saadik.
Eemalt kostis ülevaataja hõige. Orjad lahkusid kiiresti templi juurest ja sammusid väljaku vasakule poolele. Seal sattusid nad veel ühe muistse templi ette, mis oli samuti ehitatud kaljuastangule tihedale sammastikule toetuva väikese püramiidina.