Paljude inimeste koolipõlves kujunenud kujutlus keskajast kui kultuuri allakäigu ja vaimupimeduse perioodist on mitmeti ühe­külgne ja kohati koguni väär. Inimkonna ajaloos ei tähendanud keskaeg sugugi aren­gu peatumist, veel vähem tagasiminekut. See pikk ajajärk andis paljugi uut tootmise, olustiku ja kultuuri arengule. Raamatus käsitlemist leidvatel sajanditel kujunesid Lääne-Euroopas välja kõrgemat haridust andvad ülikoolid, ilmus uus maailmapilt, tekkisid eeldused suurteks maadeavastus­teks, võeti käsutusele paber ja levis kirjaos-kus. Hobuseid hakati rakendama rangide abil, õpiti väetama põlde, valmistama tuli­vett ja mängima jalgpalli. Rõivastuses il­musid sukkpüksid meestel ja seelik naistel, kindad ja nööbid ja paljugi muud. Inimeste huvi vaatemängude vastu rahuldasid suu­red vabaõhuetendused — müsteeriumid ja rüütliturniirid. Nendest ja teistestki kul­tuuri- ning olustikku puutuvatest seikadest on käesolevate kaante vahel juttu.

-

Raamatus jutustatakse materiaalse ja vaimse kultuuri arengust keskajal, iseloomustatakse keskaegset teadust, haridust, kasvatust, antakse pilte feodaalide, talupoegade ja linlaste elust ning olustikust.

-

Raamat on määratud üldharisukooli keskmiste ja vanemate klasside õpilastele ning aitab avardada nende ajalooalast silmaringi.

-

Trükiarv 20000.