Võib-olla käesolev ei oleks teoks saanud, kui meil poleks ees seisnud suundanäitav tuletorn: Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I.

Mida Johan Kõpp omal ajal viis läbi üksinda, seda nüüdsel ajal saadi jätkata vaid üheskoos.

Tõendite kogumist EÜS-i mineviku kohta saab võrrelda sellega, kuidas EÜS korjas eesti vanu rahvaviise: «Viimne tund, ei, viimased minutid on kätte jõudmas!», hüüdis siis Oskar Kallas üleskutses 1907. Sedasama hüüdu on korratud nüüd. Viimne elupäev on kustunud mitmelgi, kes vaadeldavat aega kaasa elas ja osalt ise kujundas, seda viimaks vaid unelmais tohtis meenutada ida aheldunud kauguses, seda aga kaaslaste mälestuseks kahekordse otsustavusega soovis päevavalgele tuua läänemaises vabaduses.

Johan Kõpp koostas erakordse uurimuse, kuidas eestluse ärkamisajal esimese laulupeo kaasa teinud eesti üksikud akadeemilised noored hakkasid vormima eesti rahvuslikku dünaamikat. See põnev ajajärk haaras 35 aastat. Järgnev 35, mis tuleb vaatlemisele siin, peegeldab eelneval ajajärgul akumuleeritud energia resultaate. Ehk sulaselges eesti keeles: needsamad üleskasvanud noored oma küpseis eluaastais tegid eesti rahvale väärt tegusid, kaasa tõmmates teisi noori.