Quo vadis, Eesti? Milline tore vanamoodne küsimus ajal,

kui riigikogu liikmed suunduvad tööle patjadega, sest eelarve

arutelu on jõudnud ummikusse ja opositsioon on alustanud

venitamispoliitikat. Quo vadis, Eesti? oli populaarne küsimus

ka 1980. aastatel, kui selle kõrvalmaitse polnud poliitiline,

vaid pigem demograafiline ja ökoloogiline.

Eesti riigil ja majandusel oli vaja 15 aasta pikkust arengut,

et saavutada 5 miljardi suurune riigieelarve maht. Siim

Kallas pidi peaministritoolil hakkama saama 2,5 miljardi

euroga. Tema tütrel Kaja Kallasel on kasutada kuus korda

enam raha ja ikka on õhus paanika.

Raamatu autor, legendaarne majandusajakirjanik Paavo Kangur vaatab tagasi Eesti majanduse eepilisele teekonnale ja püstitab hüpoteesi, et eelarve on lõhki planeeritud, eelarve maht on kasvanud viimastel aastatel liiga kiiresti. Igatahes

elame majanduslanguses ja eelarvenõukogu hinnangul võib

Eesti eelarvepuudujääk kasvada 2 miljardi euroni aastas, mis

on väga suur summa. Seda on keeruline katta uute maksudega

ja laenude hinnasilt on liiga kallis. Käibetõde ütleb, et maagilisse heaoluühiskonda jõudmiseks tuleb tõsta makse. Kuid kas see on nii?