Õpiku esimene osa käsitleb Eesti ajalugu muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni ja teine osa 20. sajandit. Seega on õpetajate soovidele vastu tulles 20. sajandi osakaal varasema ajaloo arvelt natuke suurenenud. Võrreldes senise õpikuga on muudetud peatükkide jaotust ning koos sellega mõnevõrra ka tavapärast Eesti ajaloo periodiseerimist. Näiteks vaadeldakse eraldi ajalooperioodina varauusaega, mis kestab Liivi sõjast kuni Suure Prantsuse revolutsioonini.

Kõiki ajalooperioode püütakse käsitleda pigem temaatiliselt kui kronoloogiliselt: kõigepealt antakse lühike ülevaade ajastu poliitilistest sündmustest, seejärel iseloomustatakse eraldi peatükkides selle perioodi ühiskonda, majandust, kultuuri ja religiooni ehk siis tollase inimese elumaailma. Nii on tunduvalt vähenenud faktoloogia hulk, Eesti ajalugu asetatakse laiemale Euroopa taustale ning teemadele lähenetakse mitte lihtsalt kirjeldavalt, vaid jäetakse ruumi ka probleemide analüüsile. Viimast peaksid hõlbustama põhiteksti täiendavad allikakatked, tabelid, kaardid, skeemid, illustratsioonid. Autorid on võtnud eesmärgiks näidata, et Eesti ajalugu pole sugugi valmis kirjutatud, et üksikute kindlate faktide kõrval on palju rohkem seda, mida me ei tea ja et ajaloolaste seisukohad võivad mõnes küsimuses kardinaalselt erineda. Nii nagu Avita uutes põhikooliõpikutes, lisandub ka siin põhitekstile metoodiline aparaat (kordamisküsimused, peatükkide vahekokkuvõtted koos läbitud teemasid koondavate arutlemisülesannetega), mille autoriks on Ene Tannberg.

Olukorras, kus õpetajatel on valida mitme Eesti ajaloo õpiku vahel, on selle õpiku tugevuseks kaasaegsus, akadeemilisus ja materjali didaktiliselt süsteemne esitus.

Eesti ajalugu vaadeldakse pigem territoriaalsest kui rahvuslikust vaatenurgast.

Sisukord:

Loodusolude kujunemine; Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid.

MUINASAEG: Kiviaeg; Pronksiaeg ja vanem rauaaeg; Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg; Eestlased muinasaja lõpul; Muinasusund.

KESKAEG: Liivimaa ristisõda; Üleminek muinasajast keskaega; Vana-Liivimaa valitsemine; Maa-aadel ja talurahvas; Linnad ja kaubandus; Vaimuelu.

VARAUUSAEG: Võitlused ülevõimu pärast Läänemerel; Rahvastik; eesti ala valitsemine; Mõis ja talu; Linnad, kaubandus ja tööndus; Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal; Vaimuelu Vene aja alguses.

UUSAEG: Balti erikord ja keskvalitsus; Talurahva omavalitsus; Majandus ja linnad; Vaimuelu; Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg.