Praeguseks teadaolevaid kõige varasemaid ja kõige hilisemaid luukamme lahutab üksteisest ligi poolteist aastatuhandet. Vanimad kammid kuuluvad rooma rauaaega, hilisemad 17.-18. sajandisse. Enne 1990-ndaid aastaid ei olnud Eestis ilmunud ühtegi spetsiaalset käsitlust luukammidest. Enamasti piirduti kammide puhul ühe-kahe lausega kaevamiste ülevaateartiklis ja mõnikord ka foto või joomise avaldamisega. Vaid mõnel üksikul juhul on kammidele rohkem tähelepanu osutatud. Lühiülevaate kammidest koos leiukohtade loeteluga on avaldatud Jüri Seliranna monograafias. Seoses ulatuslike avariikaevamistega 1980-ndate aastate teisel poolel, eelkõige Tartus ja Tallinnas, aga ka teistes linnades, on sisandunud hulgaliselt leiumaterjali. Käesolevaks ajaks on Eestis teada juba sedavõrd palju kamme, et nende süstematiseerimine ja tüpologiseerimine näib igati põhjendatud.