Vennastekoguduse kirjandus

Rudolf PĂ”ldmĂ€e (1908â1988) on uurinud eesti folkloori, vennastekoguduse liikumise ajalugu ja kirjasĂ”na, 19. sajandi teise poole kirjandusprotsessi ja kultuurilugu, C. R. Jakobsoni ning J.Hurda elutööd. Rudolf PĂ”ldmĂ€e töötas 1938â1939. aastal SaksamaalHerrnhutis lĂ€bi vennastekoguduse arhiivi, mille pĂ”hjal valmis aastail 1974â1975 töö Eesti vennastekoguduse kirjandusest. Nende kaante vahel nĂ€eb see nĂŒĂŒd esmakordselt tervikuna trĂŒkivalgust.Vennastekoguduse kirjandusharrastus on meie maal ja eesti rahva juures ainulaadne: pĂ€risorjade eeldatav vaimupimedus pĂŒĂŒdles vĂ€simatult kirjaoskuse ja raamatutarkuse poole, mida hĂ€rrandlik luteri kirik ei suutnud ega tahtnudki rahuldada. Soodsamaid vĂ”imalusi pakkus luteri kiriku kehandisse tugevasti sisse imbunud hernhuutlaste diasporaategevus. Oma eriĂ”petuse levitamiseks oli vaja soetada rahvakeelset usulist tarbekirjandust, mille eest hoolitsesid teoloogiliselt haritud hernhuutlased, kirjanduse hulga kasvamine suurendas omakorda kirjaoskajate talupoegade hulka, keda rakendati hernhuutlike kĂ€sikirjade lugemisel. Vennastekoguduse kĂ€sikirjad (peamiseltKagu-Eestis) ja 19. sajandi alguses hoogsasti ilmuma hakkav trĂŒkikirjandus moodustasid domineeriva osa eesti rahva vaimuelus ja sellega mittearvestamine oleks suur eksimine ajaloolise tĂ”e vastu. Seepeaks Ă”igustama ka kĂ€esolevat töömahukat uurimust.