Mitte ainult meestest

Kui ma 1996. aasta suvel Kambjas selgeltnĂ€gija Raili Ă”ue peal seisin, astus minu juurde kummikutes ja kaabulotuga mees, kes oli ilmsel Raili enda mees, ja ĂŒtles: "Noh, mida sina siin puu all seisad? Mine sisse, siit on kĂ”ik abi saanud!"
Mul polnud ausalt öelda hetkel mingit abi vaja, olin vaid mĂ€nginud oma Ă”ele autojuhti. Ăde oli parajasti Raili juures toas jutul. Kui ta vĂ€lja tuli, lĂ€ksin nagu oinas tapalavale - ma tegelikult ju ei tahtnud, et keegi mu tulevikku vĂ”i minevikku nĂ€eks! Mis mĂ”te sellel oleks?
Aga juba olin ma selgeltnĂ€gija ja ravitseja toas ning tema ei öelnud mulle ĂŒhtegi sĂ”na. Isegi tere mitte. Istusin sĂ”natult toa nurgas oleva tooli peale ja Raili muudkui vaatas mind. Ătles siis ilma igasuguse sissejuhatuseta: "Kui sa praegu Saksamaale lĂ€heksid, leiaksid oma mĂ”isad ĂŒles!
"Mis mĂ”isad?! Siiani on mul olnud ainult ĂŒhiselamutuba, ma ei taha mĂ”isaid! Pealegi ei oska ma saksa keelt..."
Mitte ainult meestest" on ajakirjanik Maire Aunaste kolmas raamat. KÀesolev teos on eneseirooniline tagasivaade autori elukoolitundidele inimestest, armastusest ja tööst.