Juhtugu, mis tahes, see pole kunagi see kõige hullem, sest kõige hullemat pole kunagi juhtunudki: kui kellelgi sureb armastatud ja üliaustatud vanaema, siis oleks ju võinud veel surra armastatud ja austatud vanaisagi; kui maja maha põleb, aga kanad ära päästetakse, siis oleksid ju võinud kanadki sisse põleda, ja kui nad peaksidki põlema, noh, seda hullemat, et sa ise oleksid surnud, pole juhtunud. Ja kui sa peaksidki surema, noh, siis oled kõigest vaevast prii, sest igale kahetsevale patusele on lahti taevas, vaevarikka maise palverännaku lõppsiht – pärast kõiki murtud jalgu, rongist mahajäämisi, igasuguseid üleelatud pankrotte.