Kooli juubeliraamat “20 rosinat”

SÜNNIPÄEVAKS SAID MEIE LOOD RAAMATUKAANTE VAHELE JA VIDEOSSE

On ühtviisi uhke ja natuke ka hirmutav, kui oled ühe töökohaga seotud järjestikku 20 aastat. Sellega kaasneb unikaalne võimalus saada osa ühe organisatsiooni arengust ja minu puhul väljendus see seletamatu ajendina näha omamoodi kroonikalugu sellest, kuidas toit on meie kooli inimesi ühendanud ja mõjutanud. Ausalt üles tunnistades tundus mulle ajapikku, et oleme kooli „kulinaaria kallakus“ omamoodi liialdustessegi sattunud ning tundus ülioluline mingile ajastule maitsekas piir peale tõmmata.

Võtsin mitmed korrad jutuks selle, et väärikas „10 talve“ kinkeraamat vajaks ajakohast järglast ning sünnipäeva eelsel ajal sattus minu mõtteseeme viljakasse pinda. Hea toidu ja joogiga väärindatud õppeaasta lõpu rammestuses idanes õpetajate toiduklubi algsest mõttest midagi sellist, mida saab täna hoida käte vahel „20 rosinana“.

Raamatul on ligi sada kaasautorit ning julgen selle ettevõtmise suunajana südamerahuga kinnitada – see on meie (aja) nägu raamat. Avaldume raamatu lugudes unikaalsete RaM-inimestena vähemal või rohkemal määral ning kõik see on sündinud koostöös, mida üksnes suurepärase töökultuuriga asutuses toimuda saab. Sügav kummardus kõigile, tervele koolile, kes lugude kirjutajate või ilusate mõtete ja väljundite põhjustajatena selles kaasa on löönud!

Oma ala vaieldamatu asjatundja Urmas Viigi kujundusega raamat sai julge ja RaMvärviline ning vihjeks – ta suutis uuenduslikkuses üllatama panna isegi palju näinud trükikojainimesi.

Ja mitte ainult. Kultuurileht Sirp kirjutas 26.02.2021, et meie 20rosinat oli „üks suuremaid üllatajaid välja valitud raamatute seas“ ning pälvisime kujundusgraafikute liidu eripreemia.

Palun rõõmustage teiegi meie kuldselt kollase ja seda tasakaalustava musta värviga raamatu üle ning noppige sellest parimaid palasid meele või keha poputamiseks. Oleme raamatusse kavalalt sisse pikkinud ka videolõike ning fotosid meie kooliaastate erinevastest sündmustest, lihtsamatest ja peenematest peakokkade retseptidest rääkimata.

Lõpetuseks julgen imestada, kuidas raamatu saamislugu juhtisid mingid seletamatud jõud, kuna see sai napilt valmis enne n-ö koroonaajastut, peale mida pole maailmas ja meie koolis miski enam endine… Saime jõudsalt kosunud koolina vahetult enne sünnipäeva vajaliku paastuperioodi osaliseks, mis vihjab uuele viljakale ajastule. Jään huviga ootama, millised RaM kooli lood väärivad kirja panemist 30. sünnipäeva hakul.

Kaie Mei