Eco lööb tänapäevalist inimest korduvalt. Selgeimalt avaldub tema löökeetilisus järgmiselt: "Kommunikatsiooni ajajärgul ei võideta lahingut inimese kui vastutustundliku olendi ellujäämise pärast mitte seal, kust kommunikatsioon lähtub, vaid seal, kuhu ta saabub." Peale juba korduvalt arutatud Võimu laialijaotamise tundub ülaltoodud lauses ilmnevat Eco sügav soov -- et inimesed võtaksid jõu kokku ja hakkaksid ronima. Hüperreaalsus ei ole ainult koopasein. Ning ronimine ei tähendakski siis üksnes ronimist hiiglaste õlgadele, silmade ronimist koopaseina küljest lahti, vaid ka koopaseina kui koopaseina -- kui märgi ja iseendast reaalsemaks tahtva reaalsuse -- märkamist. Inimese iseenese rohkemat märkamist ja märkimist. Et inimeses kasvaks märkaja. Et märkaja ei tunduks märkajaile hüper-inimese (nagu on seda Eco), vaid inimesena.

Siinkohal lõpetab allakirjutanu voolimise.

Jan Kaus