Dr David Servan-Schreiber, populaarse raamatu „Vähi vastu. Kuidas muuta oma toitumist ja kaitsta end keskkonna mõjude eest“ (e.k. Varrak 2009) autor, ütleb eessõnas käesolevale raamatule nii: „Maailma Vähiuuringute Fondi eksperdid on jõudnud järeldusele, et kuni 40% vähijuhtudest läänemaailmas oleks võimalik vältida pelgalt toitumisharjumuste muutmisega (ja veelgi enam, kui me end ka rohkem liigutaksime).

Sellest lähtudes on Richard Béli¬veau pühendanud suure osa temale alluva molekulaarbioloogia labori vahendeist toiduainete selliste omaduste uurimisele, mis võiksid aidata organismil võidelda vähirakkude vohamise vastu. Koos Denis Gingras’ ja teiste kolleegidega on ta teinud üllatavaid avastusi. Näiteks avastas ta, kuidas rohelises tees sisalduvad katehhiinid takistavad vähirakkude levimist naabruses paiknevatesse tervetesse kudedesse ja nende rakkude kasvuks vajalike uute veresoonte moodustumist. Ja et petersellis on põletikuvastase toimega aine apigeniin, mis mõjub vähirakkudele suisa hävitavalt.

Oma uuringutes on nad keskendunud eeskätt toiduainetele, mis sisaldavad küllalt palju aktiivseid toimeaineid, nii et sellise toidu söömine mõistlikes kogustes avaldab inimorganismile tervendavat toimet. Neid hämmastas, kui palju on selliseid toiduaineid – nelja miljardi aasta pikkuse arengu jooksul on loodus jõudnud välja töötada hoopis rohkem raviaineid, kui võib leida kõigist farmaatsiatööstuse kataloogidest.

Autorid on siin raamatus läinud aga pelkadest teoreetilistest mõttearendustest hoopis kaugemale. Suure valiku toiduretseptidega aitavad nad igaühel meist omaks võtta uue toitumise ja pakuvad tavapäraste roogade – praetud lihatüki, juustupasta ja pizza – asemele uued toidud, milles maitseelamused on ühendatud tervistava toimega. Söögem neid siis iga päev! Retsepte on lihtsamaid ja ka veidi keerulisemaid, ent kõik nad näitavad, et iga päev ja kolm korda päevas võib süüa toitu, mis on peale vähivastase toime ka tõeliselt nauditav.“