Nõukogude Eesti ehituskunst on rabav, mitmekesine ning tummine. Viie kümnendi jooksul püstitati väga palju eritüübilisi hooneid, sest tänu industrialiseerimisele hakati aina kiiremini ja odavamalt ehitama. Lisaks oli nälg uute hoonete järele suur – Eesti rahvastik kasvas selle perioodi vältel enam kui poole miljoni võrra. Valisin raamatusse mõned imeilusad hõrgud arhitektuuriteosed, ajastule iseloomulikud kurioosumid, paljude inimeste koduks olnud tüüpmajad ja kodupoed, sümbolehitised ja väikesed väärt projektid. Mõned esile tõstetud ehitistest on tänaseks kadunud või tundmatuseni ümber ehitatud, ent see ei muuda neid kuidagi vähem kõnekaks. Otsitud on ka sümboleid ja kujundeid, kohalikke mäluankruid, et näidata, kuidas said Palamuse Tootsid ja Kiired enesele valgustatuse võrdkujuna bauhausliku hiidkooli, Tallinn aga raamatukogu kui tarkuse templi. Loodan, et see raamat kutsub mitte ainult ajarännule, vaid ka vaatluse all olevaid hooneid ise avastama minema; mõtisklema, milliseks on muutnud nõukogude kihistus muutnud keskkonna ja meid endid.