Raamaturiiuli korrastamine kipub algama ühe lihtsa kavatsusega: leida üles see raamat, mida tahaks uuesti lugeda. Seejärel selgub, et samal autoril on kaks eksemplari, mõni teos on ammu kellelegi laenatud ja osa raamatuid ei mahu enam riiulisse. Raamatute kataloogimine kodus annab kogu kogule selge ülevaate - mitte ainult selleks, et raamatuid kiiremini leida, vaid ka selleks, et otsustada, millised neist väärivad kohta sinu kodus ja millised võiksid rõõmustada järgmist lugejat.
Kodune kataloog ei pea olema keeruline andmebaas. Hästi toimiv süsteem on selline, mida saad paari minuti jooksul täiendada ka siis, kui tood koju uue raamatu või annad mõne ära. Alusta eesmärgist ja vali alles seejärel tööriist.
Määra, milleks sul kataloogi vaja on
Kõik ei vaja sama detailsusega nimekirja. Kui sul on üks raamaturiiul, võib piisata pealkirjast, autorist ja asukohast. Kui raamatuid on mitmes toas, kastides või pereliikmete riiulites, muutub asukoha märkimine juba väga vajalikuks.
Kataloog aitab tavaliselt lahendada kolme praktilist küsimust. Esiteks: mis raamatud mul juba olemas on? Teiseks: kus need asuvad? Kolmandaks: mida ma tegelikult soovin alles hoida? Viimane küsimus on eriti kasulik siis, kui riiulid on täis loetud teoseid, kuid uusi lugemissoove tuleb pidevalt juurde.
Ära proovi esimesel korral luua täiuslikku süsteemi. Kui eesmärk on teha ruumi ja saada ülevaade, pole vaja kirja panna iga raamatu trükiajalugu või kõiki teemasõnu. Liiga mahukas algus on peamine põhjus, miks kataloog pooleli jääb.
Vali tööriist, mida päriselt kasutad
Paberil nimekiri, arvutustabel ja raamaturakendus võivad kõik toimida. Valik sõltub sellest, kuidas sa oma raamatuid kasutad ja kui sageli kogu muutub.
Paberil nimekiri sobib väikesele ning stabiilsele kogule, kuid selle ajakohastamine on aeglasem. Arvutustabel on paindlik valik, sest saad sorteerida autoreid, žanre, asukohti ja lugemisstaatust. Samuti saad lisada märkuse, kas raamat on laenatud, vahetusse pandud või ootab veel otsust.
Mobiilirakendus on mugav juhul, kui soovid raamatuid riiuli ees kiiresti lisada. ISBN-koodi skannimine võib säästa aega, kuid ära eelda, et kõik Eesti väljaanded või vanemad raamatud tulevad automaatselt õige infoga välja. Kontrolli alati autorit, pealkirja ja väljaannet. Eriti tõlgete, kordustrükkide ning erinevate köidete puhul võib sama teose info olla eksitavalt sarnane.
Kõige praktilisem lahendus on sageli lihtne tabel, mida saad avada nii telefonis kui arvutis. Nii ei sõltu su süsteem ühest konkreetsest rakendusest ning saad andmeid vajadusel kasutada ka mujal.
Raamatute kataloogimine kodus algab riiuli kaupa
Ära tõsta kogu kodust raamatukogu korraga põrandale. Võta ette üks riiul, kapp või kast. Sisesta seal olevad raamatud ükshaaval ning otsusta kohe, kas need jäävad samasse kohta või liiguvad hiljem mujale. Nii jääb töö hallatavaks ja elamine ei muutu nädalaks raamatuladuks.
Alusta iga raamatu puhul põhiandmetest: autor, pealkiri, ilmumisaasta või väljaanne ning asukoht. Asukoht võiks olla võimalikult lihtne ja nähtav, näiteks „elutuba, vasak riiul, teine rida” või „magamistuba, kapp B”. Kui sul on mitu ühesugust raamaturiiulit, pane neile sildid. See väike samm säästab hiljem üllatavalt palju otsimist.
Kui sinu kollektsioonis on palju aimekirjandust, lisa ka teema või kategooria. Ilukirjanduse puhul võib piisata žanrist, näiteks krimi, ulme, luule või eesti kirjandus. Kategooriad ei pea järgima raamatukogu ametlikku loogikat. Need peavad aitama just sind. Kui valid liiga palju kategooriaid, on sorteerimine aeglane. Kui valid liiga vähe, ei anna kataloog otsimisel vajalikku infot.
Märgi lugemis- ja laenutamisstaatus
Lugemisstaatus on üks lihtsamaid välju, millel on päriselt väärtus. Märgi näiteks „lugemata”, „loen”, „loetud”, „pooleli” või „soovin uuesti lugeda”. See aitab vältida olukorda, kus ostad uue raamatu, kuigi kodus ootab juba viis sama huvitavat lugemata teost.
Laenatud raamatute juurde kirjuta inimese nimi ja kuupäev. See ei ole kontrolliv žest, vaid aitab vältida ebamugavat küsimust: kas see raamat jäi mulle või laenasin selle kellelegi? Kui sa ei taha iga laenutust detailselt jälgida, lisa vähemalt märge „väljas”.
Tee igale raamatule selge otsus
Kataloogimine ei ole ainult inventuur. See on hea võimalus hinnata, kas iga raamat teenib sinu kodus oma kohta. Otsustamiseks ei pea lähtuma ainult sellest, kas teos oli hea. Mõni suurepärane raamat ei vaja pärast lugemist enam sinu riiulit, sest tead, et ei loe seda uuesti. Mõni keskpärane, kuid isiklikult oluline teos võib aga jääda.
Kasulik on jagada raamatud nelja lihtsasse gruppi:
- jääb alles - kasutad, armastad või soovid uuesti lugeda;
- lugemata - tahad sellele lähiajal võimaluse anda;
- läheb edasi - raamat on loetud ja võiks leida uue lugeja;
- vajab otsust - sa ei ole veel kindel, kas hoida või ära anda.
Viimane kategooria hoiab ära kiirustamise. Kui oled kahevahel, pane raamat mõneks kuuks eraldi kasti või riiuliossa. Kui sa selle aja jooksul teost ei otsi ega igatse, on otsus tavaliselt lihtsam.
Edasi andmise kategooriasse jõudnud raamat ei ole üleliigne ega väärtusetu. See on raamat, mille kasutus sinu kodus on lõppenud. Heas korras teos võib järgmise lugeja jaoks olla täpselt see avastus, mida ta otsib. Raamatuvahetuses saab sellised raamatud lisada vahetusse ja kasutada saadud punkte järgmiste lugemiste leidmiseks.
Lisa seisukord ja väljaande eripärad
Kui plaanid osa raamatuid ära anda või vahetada, kirjuta kataloogi juurde lühike seisukorra märkus. „Väga hea”, „hea”, „kulunud kaaned” või „allajoonimised sees” on enamasti piisavad. Aus kirjeldus väldib hilisemaid pettumusi ning aitab sul endal valida, millised eksemplarid sobivad hästi edasi andmiseks.
Märgi eraldi ka raamatud, millel on pühendus, sinu enda märkmed või eriline emotsionaalne väärtus. Selliseid teoseid ei tasu teha otsusega kaasa lihtsalt sellepärast, et riiulis on ruumi vähe. Kataloog võib aidata eristada kogemata kogunenud raamatuid neist, mis moodustavad sinu isikliku kogu.
Kordustrükkide ja dublettide puhul võrdle väljaannet ning seisukorda. Mõnikord on mõistlik hoida vanem või kaunim eksemplar, mõnikord aga praktilisem pehmekaaneline väljaanne, mida päriselt loed. Kui mõlemad on sisult samad ja kumbki pole eriline, on üks neist hea kandidaat edasi andmiseks.
Ära kataloogi ainult pealkirju, vaid ka riiuli loogikat
Pärast nimekirja loomist vaata üle, kas füüsiline riiul toetab seda süsteemi. Raamatuid saab paigutada autori, žanri, keele, lugemata-loetud staatuse või kasutussageduse järgi. Universaalselt õiget lahendust ei ole.
Autorite järgi järjestamine sobib inimesele, kes mäletab hästi nimesid. Žanride järgi paigutus aitab, kui valid lugemist meeleolu järgi. Lugemata raamatute eraldi riiul on praktiline neile, kes soovivad vähendada uute ostude hulka ja lugeda esmalt läbi olemasoleva valiku.
Kui kodus kasutavad raamatuid mitu inimest, tasub teha vähemalt üks kokkulepe: kellele kuuluvad millised riiulid või kuidas on märgitud ühised raamatud. Vastasel juhul jääb kataloog küll korrektseks, kuid raamatud liiguvad riiulitel ilma jäljeta.
Hoia süsteem ajakohane väikeste sammudega
Kataloogi väärtus kaob kiiresti, kui see jääb ühekordseks koristusprojektiks. Hea uudis on see, et pärast esimest suuremat korrastamist piisab väikesest rutiinist. Lisa uus raamat kohe, kui see koju jõuab. Muuda staatust pärast lugemist. Märgi välja antud või vahetusse lisatud raamat samal päeval.
Pane endale paika ka harvem ülevaatuse aeg, näiteks kevadel või enne jõule. Siis saad üle kontrollida lugemata virna, leida dublette ja valida välja teosed, mis enam sinu riiulisse ei sobi. See on lihtsam kui oodata, kuni ruum saab täiesti otsa.
Kodune kataloog ei pea tõestama, kui palju sa loed, ega muutma raamatuid numbriteks. Selle ülesanne on anda sulle valikuvabadus: tead, mis sul olemas on, leiad soovitu üles ja saad rahuliku tundega lasta edasi raamatud, mis on oma töö sinu riiulis juba ära teinud.