Raamaturiiul muutub märkamatult kohaks, kuhu jäävad alles nii kunagised lemmikud, pooleli jäänud romaanid kui ka raamatud, mida ei ole aastaid avanud. Häid raamaturiiuli korrastamise ideid ei ole vaja otsida ainult sisustusajakirjadest. Kõige paremini toimiv süsteem lähtub sellest, kuidas sina päriselt loed, raamatuid otsid ja kodus ruumi kasutad.
Eesmärk ei ole täita riiulit ühtlaste värvide ega tühjade vahedega. Eesmärk on, et vajalik raamat oleks kiiresti leitav, lugemist ootavad teosed ei kaoks teiste taha ning loetud raamatud saaksid liikuda edasi, kui need sind enam ei kõneta. Nii muutub raamaturiiul uuesti kasutatavaks, mitte lihtsalt hoiukohaks.
Alusta riiulist, mitte uute kastide ostmisest
Võta raamatud riiulist välja ühe sektsiooni või ühe riiulivahe kaupa. Kogu riiuli korraga põrandale tõstmine tundub hoogne, kuid võib poole töö pealt väsitada ja tekitada kodus suurema segaduse. Väiksem ala võimaldab otsuseid teha rahulikult ning näha kohe tulemust.
Pühi riiul üle, kontrolli, kas mõni koht on liiga niiske või päikese käes, ning vaata üle, kuidas raamatud sinna tegelikult mahuvad. Väga tihedalt kokku surutud raamatuid on ebamugav kätte saada ja nende köited kuluvad kiiremini. Kui riiul on pidevalt pilgeni täis, ei ole probleem tavaliselt paigutuses, vaid selles, et valik vajab ülevaatamist.
Pane raamatud esialgu nelja lihtsasse rühma: hoian alles, loen peagi, otsustan hiljem ja annan edasi. Viimane rühm ei tähenda, et raamat oleks halb. See tähendab vaid, et selle koht ei pea olema sinu kodus, kui keegi teine võiks seda parajasti otsida.
Otsusta, millised raamatud jäävad
Kõige keerulisem osa ei ole sorteerimine, vaid loobumine. Seepärast tasub vältida küsimust „Kas ma võiksin seda kunagi veel lugeda?”. Peaaegu iga raamatu kohta saab sellele vastata jaatavalt. Kasulikumad küsimused on: kas ma olen seda viimase paari aasta jooksul avanud, kas ma soovitaksin seda sõbrale ja kas ma tahaksin sellele lähiajal uuesti ruumi teha?
Alles võiksid jääda isikliku tähendusega raamatud, sagedasti kasutatavad teatmeteosed, lemmikautorite teosed ja need, mille juurde soovid teadlikult tagasi pöörduda. Samuti tasub hoida sarju, mida loed või kogud tervikuna. Siin ei ole üht õiget kogust. Väikeses kodus võib hästi toimida rangem valik, suure lugemisharjumusega peres aga mitu eri otstarbega riiulit.
„Otsustan hiljem” virn vajab tähtaega. Pane need raamatud näiteks kasti ja kirjuta peale kuu, mil vaatad valiku uuesti üle. Kui sa selle ajani raamatut ei otsi, on otsus tõenäoliselt juba tehtud. See nipp aitab vältida olukorda, kus ebakindlus kolib lihtsalt tagasi riiulisse.
Vali süsteem, mis sobib sinu lugemisharjumusega
Raamatute tähestikuline järjestamine on selge ja toimib hästi siis, kui tead sageli täpselt autorit või pealkirja, mida otsid. Koduses riiulis ei ole see siiski ainus loogiline lahendus. Kui valid süsteemi, mida sa hiljem ei kasuta, muutub ka kõige ilusam riiul paari kuuga jälle juhuslikuks.
Žanri järgi jagamine sobib lugejale, kes valib järgmise raamatu tuju järgi. Ilukirjandus, krimi, ulme, elulood, ajalugu, eneseareng, kokandus ja lasteraamatud võivad olla omaette plokkides. Suurema kogu puhul võib žanri sees kasutada veel autorite tähestikku.
Kui loed mitmes keeles, on praktiline eraldada eesti-, inglise- ja muukeelsed raamatud. Nii ei pea sa otsides kogu riiulit silmadega läbi käima. Peres, kus loevad nii lapsed kui täiskasvanud, võiks laste valik olla nende kõrgusel ja kergesti kättesaadav. See vähendab ka seda, et pildiraamatud satuvad kogemata köögilauale või diivani alla.
Veel üks hästi toimiv lahendus on lugemisstaatuse järgi paigutamine. Hoia nähtaval väike ala raamatutele, mida loed praegu või tahad järgmisena alustada. Läbiloetud teosed lähevad põhikogusse või edasiandmise virna. See on eriti hea valik siis, kui ostad või vahetad raamatuid sagedamini, kui jõuad neid lugeda.
Raamaturiiuli korrastamise ideed ruumi säästmiseks
Riiul ei pea olema muuseumiväljapanek. Mõni raamat võib seista püstiselt, mõni olla väikese horisontaalse virnana. Horisontaalsed virnad aitavad kasutada eri kõrgusega raamatute puhul vaba ruumi ja annavad silmale puhkust. Liiga kõrgeid virnu tasub vältida, sest alumist raamatut on siis ebamugav võtta.
Jäta igale riiulile veidi kasvuruumi. Kui iga sentimeeter on täidetud, tähendab üks uus raamat kohe ümberpaigutamist. Umbes kümnendik vaba ruumi on enamasti piisav, et lisada vahepeal paar uut leidu ilma kogu süsteemi lõhkumata.
Suured kunstialbumid, atlased ja tugevate kaantega rasked raamatud paiguta madalamale riiulile. Nii on neid turvalisem kasutada ja riiul ei jää ülevalt raskeks. Väikseid taskuraamatuid võib koondada karpi või madalasse korvi, kui need kipuvad püstises reas viltu vajuma.
Dekoratsiooniga tasub olla valiv. Üks taim, foto või väike ese võib anda riiulile iseloomu, kuid liiga palju asju varjab raamatuid ja teeb puhastamise tülikaks. Kui eesmärk on rohkem lugeda, peaks riiul toetama raamatu leidmist, mitte konkureerima sellega tähelepanu pärast.
Anna seisvatele raamatutele järgmine võimalus
Korrastamise suurim väärtus ei ole ainult vabanev riiulipind. Loetud, kuid heas korras raamatud on kellegi teise jaoks järgmine avastus. Enne edasiandmist kontrolli, et köide oleks terve, lehed puhtad ja raamatu seisukord ausalt hinnatav. Väike kulumine on kasutatud raamatu puhul loomulik, kuid hallituse, niiskuskahjustuse või lahtiste lehtedega eksemplarid ei ole hea vahetusmaterjal.
Mõne raamatu võib anda sõbrale, mõne viia raamaturiiulisse või annetada. Kui soovid aga saada vastu uusi lugemisvõimalusi, tasub valida punktipõhine vahetamine. Raamatuvahetuses saad kasutult seisvad raamatud lisada pakkumisse, koguda nende eest punkte ja valida vastu teisi kasutajate pakutud teoseid. Nii ei pea iga raamatut eraldi müüma ega hinna üle läbi rääkima.
See lähenemine sobib eriti hästi siis, kui sul on riiulis palju korralikke raamatuid, mis lihtsalt ei lähe enam korduslugemisse. Riiulisse tekib ruumi, aga raamatute väärtus ei kao. Vastupidi, see liigub edasi järgmise lugejani ning sinu jaoks muutub uueks valikuks.
Hoia süsteem toimimas ka pärast suurpuhastust
Ühekordne korrastamine annab hea alguse, kuid tulemus püsib vaid siis, kui uutel raamatutel on selge tee. Kõige lihtsam reegel on „üks sisse, üks välja”. See ei pea kehtima iga üksiku raamatu kohta, kuid aitab hoida kogu suurust kontrolli all. Kui tood koju viis uut raamatut, vaata samal kuul üle, millised viis võiksid edasi liikuda.
Pane lugemist ootavad raamatud eraldi kohta ja piiritle selle ala suurus. Kui sinna mahub kümme raamatut, sunnib täis riiul sind enne järgmise valiku tegemist vaatama, mis juba olemas on. See ei vähenda lugemisrõõmu, vaid aitab vältida olukorda, kus põnevad teosed jäävad aastateks nähtamatuks.
Vaata riiul üle kaks korda aastas, näiteks kevadel ja sügisel. Selleks ei ole vaja teha suurt koristuspäeva. Piisab, kui eemaldad juhuslikult vahele sattunud esemed, tõstad tagasi valesse kohta läinud raamatud ja vaatad üle edasiandmise virna. Nii püsib süsteem lihtne ning riiul räägib sinu praegusest lugemiselust, mitte ainult varasematest ostudest.
Hea raamaturiiul ei pea olema täiuslik. Piisab, kui see aitab sul järgmise raamatu üles leida ja annab seisma jäänud lugudele võimaluse liikuda sinna, kus neid päriselt taas avatakse.