Raamatu seisukord ei ole pelgalt vormistuse küsimus. See aitab järgmisel lugejal teha teadliku valiku, vähendab pettumusi ja hoiab vahetamise lihtsa. Kui sinu riiulis on loetud raamat, mida ise enam kätte ei võta, võib see olla teisele inimesele just õige leid. Enne lisamist tasub sellele siiski anda aus ja kiire hinnang.
Heas korras kasutatud raamat ei pea olema uus. Lugemisjälg on täiesti normaalne, eriti populaarsete romaanide, õpikute ja lastega koos kasvanud raamatute puhul. Oluline on, et raamatu tegelik olukord oleks kirjelduses arusaadav ning pildid ja tekst ei jätaks muljet, mida raamat ei vasta.
Miks raamatu seisukord mõjutab vahetust?
Raamatute vahetamisel ei vahetata ainult pealkirju, vaid ka ootusi. Üks lugeja otsib võimalikult puhast eksemplari, mida kinkida või oma kogusse jätta. Teine valib hea meelega veidi kulunud kaantega raamatu, kui sisu on terviklik ja lugemismugavus alles. Mõlemad valikud on õiged, kui seisukord on enne vahetust selgelt nähtav.
Aus kirjeldus säästab aega. Kui kulunud nurk, pühendus esilehel või mõned pliiatsijooned on kohe välja toodud, ei pea huviline eraldi uurima ega hiljem üllatuma. Nii jõuavad raamatud kiiremini nende inimesteni, kelle jaoks nende seisukord sobib.
See on ka praktiline viis oma riiulit korrastada. Väikese kosmeetilise puudusega, kuid sisult terve raamat ei pea jääma aastateks seisma. Selle asemel saab see liikuda järgmise lugejani ja anda sulle võimaluse leida vastu midagi uut.
Kontrolli raamat üle viie minutiga
Raamatu hindamiseks ei ole vaja eriteadmisi ega pikka protsessi. Võta raamat korraks kätte, lehitse läbi ja vaata seda nii, nagu näeksid seda esimest korda. Kõigepealt kontrolli kaasi, köidet ja lehti. Seejärel märka kõike, mis võiks järgmise lugeja otsust mõjutada.
Alusta kaantest. Kerged hõõrdumisjäljed, veidi tuhmunud selg või õrnalt kulunud nurgad on tavapärased. Kui kaanel on suurem murd, rebend, niiskuskahjustus, kleebisejälg või tugev määrdumine, tasub see kindlasti kirja panna. Kõvakaanelise raamatu puhul vaata ka ümbrispaberit, kui see on olemas - selle puudumine või kahjustus võib mõnele kogujale oluline olla.
Seejärel ava raamat keskelt ja kontrolli köidet. Lehed peaksid püsima kindlalt plokis ning raamatut peab saama lugeda ilma, et see laguneks. Kergelt viltu vajunud selg ei pruugi kasutamist häirida. Lahtised, puuduvad või tugevalt kortsunud lehed aga vajavad alati selget märget.
Lehitse ka algus, keskosa ja lõpp läbi. Nii saad kiiresti aru, kas lehtedel on märkmeid, allajoonimisi, pühendusi, templeid või niiskusest tekkinud lainetust. Eriti oluline on see õppe- ja teatmekirjanduse puhul, sest üks lugeja võib hinnata eelmise omaniku märkmeid, teine soovib täiesti puhast eksemplari.
Kontrolli ka lõhna. Raamat võib olla vana ja siiski heas seisukorras, kuid tugev kopituse, suitsu või niiskuse lõhn on kasutuskogemuse seisukohalt oluline puudus. Seda ei pea ilustama ega peitma. Lühike aus märkus aitab huvilisel otsustada.
Lihtne skaala raamatu seisukorra kirjeldamiseks
Kõige arusaadavam kirjeldus ühendab üldhinnangu ja ühe-kahe konkreetse tähelepaneku. Ainult sõna hea jätab liiga palju tõlgendusruumi. Näiteks hea seisukord, kaanenurkades kerge kulumine annab juba palju täpsema pildi.
Kui vajad ühtset lähtekohta, kasuta neljaastmelist skaala:
- Väga hea - raamat on puhas, terviklik ja väheste või peaaegu märkamatute kasutusjälgedega.
- Hea - raamat on korralik ja mugavalt loetav, kuid kaantel, seljal või leheservades võib olla kerget kulumist.
- Rahuldav - raamat on terviklik ning loetav, kuid kasutusjäljed on selgelt nähtavad, näiteks kulunud kaaned, pühendus või üksikud märkmed.
- Kulunud - raamatul on tugevamad kasutusjäljed, kuid see on endiselt terviklik ja sobib lugemiseks. Puudused tuleb kirjeldada võimalikult konkreetselt.
Skaala ei asenda kirjeldust. Väga hea ühe inimese jaoks võib teise jaoks tähendada märgatavalt teistsugust tulemust. Seepärast lisa alati kõige olulisem detail: kas pühendus on esilehel, kas mõned lehed on allajoonitud või kas kaanel on murdejälg.
Millised puudused tuleb alati välja tuua?
Kõike ei pea üle dramatiseerima. Mõni vaevumärgatav riiulijälg ei vaja pikka selgitust. Samas on puudusi, mis mõjutavad otseselt raamatu kasutamist, komplektsust või väärtust. Need ei tohiks kunagi jääda kirjeldusest välja.
Kirjelda alati puuduvaid või lahtiseid lehti, katkist köidet, niiskus- ja hallituskahjustust, tugevat lõhna, ulatuslikke märkmeid ning tugevaid määrdumisi. Maini ka seda, kui raamatus on pühendus, nimi, eksliibris või raamatukogu tempel. Need ei tee raamatut tingimata halvaks, kuid järgmine omanik peaks neist teadma.
Kui raamatusse kuuluvad kaardid, lisad, töövihiku lehed või muud eriosad, kontrolli nende olemasolu eraldi. Laste- ja õpperaamatute puhul võivad puuduvad kleepsud, väljalõigatud lehed või täidetud ülesanded olla otsustava tähtsusega. Ilukirjanduse puhul on sellised detailid harvem olulised, kuid terviklikkus jääb ka seal aluseks.
Kuidas kirjutada kirjeldus, mis aitab valida?
Hea kirjeldus on lühike, konkreetne ja rahulik. Eesmärk ei ole raamatut müügijutuga paremaks muuta, vaid anda järgmisele lugejale piisavalt infot. Väldi üldsõnalisi lauseid nagu täiesti ideaalne, kui kaantel on nähtav kulumine. Samuti ei ole vaja kirjutada, et raamat on halvas seisus, kui tegelik puudus on ainult mõned pliiatsimärkmed.
Toimiv kirjeldus võiks kõlada nii: raamat on heas seisukorras, köide tugev ja lehed puhtad, kaane alumistes nurkades kerge kulumine. Või: raamat on rahuldavas seisukorras, esilehel on pühendus ja umbes kümnel lehel pliiatsiga allajoonimisi, kõik lehed olemas.
Kui puudus on pildilt hästi nähtav, lisa see foto siiski koos tekstilise märkusega. Pildid võivad sõltuvalt valgusest varjata või võimendada kulumist. Kirjeldus jääb selgeks ka siis, kui inimene vaatab pakkumist kiiresti telefonist.
Millal raamatut mitte vahetusse lisada?
Iga vana raamat ei pea liikuma järgmisele lugejale. Kui köide laguneb nii, et raamatut ei saa tavapäraselt lugeda, lehti on puudu, esineb aktiivset hallitust või niiskuskahjustus on tugev, ei ole see tavaliseks vahetuseks hea valik. Sellisel juhul uuri esmalt, kas raamatut on võimalik parandada või kas selle materjal sobib muul viisil taaskasutusse.
Ka aegunud töövihik või peaaegu täielikult täidetud ülesanderaamat ei pruugi järgmisele kasutajale väärtust pakkuda. Siin sõltub palju sisust. Mõni vanem õpik on kasulik lugemiseks või võrdluseks, teine on oma praktilise funktsiooni kaotanud. Hinda raamatut selle järgi, kas järgmine inimene saab seda päriselt kasutada.
Raamatuvahetuses tasub lisada pakkumisse just need raamatud, millel on veel lugemisväärtus ja mille seisukorda saad ausalt kirjeldada. Nii muutub sinu riiulis seisev raamat punktideks ning järgmiseks heaks lugemiseks, mitte küsimärkidega pakiks.
Enne raamatu teele saatmist võta see veel kord kätte, võrdle seda oma kirjeldusega ja paki korralikult. See paariminutiline kontroll on lihtne viis näidata lugemiskogukonna vastu hoolivust - ja teha järgmine vahetus sama heaks, nagu ise ootaksid.