Kas õnnelik olemine on midagi, mille valime ise või otsustab seda meie eest keegi teine? Raamat „Julgus mitte meeldida“ aitab elu keerdkäikudes tekkinud sõlmi mõista ning neid lahti harutada.

Raamat võtab kokku Austria psühhiaater Alfred Adleri – psühholoogiamaailma ühe suurkuju Sigmund Freudi ja Carl Jungi kõrval – filosoofilised ning psühholoogilised mõtted ja õpetused. Adler oli Freudi juhitud Viini psühhoanalüütilise seltsi esimeste oluliste liikmete seas. Kui tema seisukohad läksid Freudi omadega vastuollu, lõi ta rühmast lahku ning tuli XX sajandi alguses välja oma originaalsetel teooriatel põhineva individuaalpsühholoogiaga, mida tuntakse adleriaanliku psühholoogiana.

Raamat on üles ehitatud dialoogile elukogenud filosoofi ning endaga pahuksis oleva noormehe vahel, kelle suu läbi jõuab filosoofini lugeja skeptilisus iseenda muutmise ning õnnelik olemise võimalikkuse kohta. Nende vestlustest välja kooruvad põhimõtted aitavad lahti mõtestada enesele andestamise, iseendast hoolimise ja meele puhtana hoidmise kunsti, et oma eluteed minevikutraumadest, ohvri mentaliteedi painavast ikkest ning teiste ootustest vabastada.

Muretsemise asemel asjade pärast, mida me nagunii ei saa muuta, õpetab raamat keskenduma sellele, mis on tõeliselt oluline, kujundades seeläbi suhet nii iseenda kui ka teistega. Muutes pelgalt oma suhtumist, muutub ka elutee. Tõeliselt vabastav mõtteviis, mis annab jõudu murda piiranguid, mida endile ise seame.

„Julgus mitte meeldida“ pakub sümpaatselt ladusas keeles sissevaadet adleriaanliku psühholoogia sügavasse mõttemaailma filosoof Ichiro Kishimi vahendusel.

Raamatu vundamendi moodustavad adleriaanliku psühholoogia kolm lähtekohta: kõik probleemid on suhteprobleemid, inimesed võivad muutuda ja olla sellest hetkest alates õnnelikud ning küsimus pole võimes, vaid julguses, mis võib muuta inimese maailmavaadet.

Oma elu muutmine saab alguse otsusest siin ja praegu. Küsimus on üksnes julguses teha järgmine samm.

Ene Raudla

Kliiniline psühholoog