Pärast kodusõda elab nimetu väikelinn pealtnäha rahus. Kõik teavad, et ühed on võitjad ja teised kaotajad, kuid valitsuse propaganda kordab üha uue ajastu pooltõde. Tasapisi ja katkendlikult näitavad linlaste elud lugejale, et minevikku ei saa niisama kustutada, iseäranis kui terror ja korruptsioon on jätnud võimule samad isikud. Ent isegi siis, kui ilmub anonüümne paskvill ja kõlab esimene püssilask, ei oska keegi – ei võitjad ega kaotajad – aimata, mis vähem kui kuu aja pärast „rahustatud” linnas juhtuma hakkab.

Suure originaalsusega paigutab Gabriel García Márqueze 35-aastaselt avaldatud „Õnnetu tund” maailmakirjanduse keskmesse sellise kollektiivse vägivalla, mille algatajat on raske tuvastada ja lõpetajat veel raskem leida. Laiemalt uurib ta inimloomuse eri tahke, mõtiskleb isikliku ja avaliku sfääri vastastikmõju, südametunnistuse ning raha võimu üle, kuid ainelisest varast ei ole vähem mõjukad info, kuriinfo ja desinformatsioon.

Romaani „Sada aastat üksildust” austaja leiab teosest viite Macondole ja autori elulugu tundev lugeja mitu seost Gabriel García Márqueze elukogemusega. „Õnnetu tund” ilmub eesti keeles esmakordselt.